Uudised

Austraalia karjakoer

Karjatamine

Galerii

KKK

Artiklid

Lingid

 

muki

 

 

Hovawart

Keha pikkus on pisut suurem kui kõrgus, selg on sirge pehmelt kaldus laudjaga. Kohev saba on vabalt rippuv ulatudes hüppeliigesest allapoole. Pea on jõuline, laup ümar. Koon ei ole kunagi pikem kui kolp. Hambumine – käärhambumus või tasahambumine (aretusel on eelistatud käärhambumus). Silmad on mandlikujulised, tumedad. Tihe, pikk ja kergelt laineline karv vähese aluskarvaga liibub kehale. Värvivariandid on lubatud järgmised: blond (helebeez), must või must beezide märkidega, kusjuures märgid on tõustandardis täpselt määratletud. Silmade, nina ja küünte värv harmoniseeruvad karvkattega.

hoffid

 

Hovawart on otsusekindel, kuulekas ja südamlik, eriti oma peremehe suhtes. Oma perekonnale ustav, kuid kaldub pühenduma ühele inimesele. Lastega sõbralik, kui on kutsikaeas hästi sotsialiseeritud. Kutsikalikult mänglev loomus säilib kõrge vanuseni. Hea iseloomuga, tasakaalukas temperament, enese suhtes nõudlik. Ta on julge, kaitsev ja valvas – see teeb temast eriti hea valvekoera! Võõrastega käitub reserveeritult. Oma peremehe valdusi ja omandit kaitseb ta kirglikult. Kui aga peremees tervitab võõraid sõbralikult, siis aktsepteerib neid kohe.

Hovawart on eriti hea haistmismeelega. Ta on intelligentne ja hea treenitavusega, ta õpib väga kiiresti, mida temalt oodatakse. Parimad tulemused saadakse kui ühendatakse eriti järjekindel, kuid armastav ja tasakaalukas treening. Kastreerimata isased võivad olla raskemad käsitleda ja vajada kindlat ja kogenud peremeest. Hovawart võib olla agressiivne samast soost koerte suhtes, kuid saab hästi läbi teiste koduloomadega, kui nendega juba kutsikaeas harjutada. Mõned koerad võivad olla pelgliku loomuga. Hovawardid on sobilikud jälituseks, päästmiseks, valveks ja kaitseks.

hoff

 


Kõrgus: 58 – 70 cm
Kaal: 25 – 51 kg
Eluiga: 10 – 14 aastat

See tõug on väga terve. Siiski võib Euroopa liinides esineda kilpnäärme alatalitust. Ka esineb düsplaasiat, kuid range aretusega on seda haigust suudetud hoida miinimumis.
Hovawarti ei ole soovitatav kasvatada korteris, ta on mõõdukalt aktiivne siseruumides, kuid sobivaim on vähemalt keskmise suurusega aed. See on eeskujulik valvekoer, kes sobib eriti tallide, farmide ja eramute juurde.

Hovawart on väga kohanemisvõimeline. Regulaarsed pikad jalutuskäigud ja võimalus sageli vabalt rihmata joosta ja mängida on sellele tõule soovitatavd, et hoida teda terve ja rõõmsana. Talle meeldivad eriti jalutuskäigud loodusesse ja matkamine. Ta on võimeline vabalt liikuma rasketel maastikel.  Kuna ta on pühendunud ja hea territooriumivaistuga, ei lahku ta tavaliselt oma territooriumilt.
Hovawardi kasukat on kerge hooldada, aeg-ajalt harjata ja kammida, eriti neis kohtades, kus pulstud on kerged tekkima – see ongi praktiliselt kõik. Karva ajab keskmiselt.

hoof

 

Kirjalikud tõestused selle tõu („Hofewart“) kohta leiduvad Eike von Repgow’ teoses Sacsenspiegen.  Ülestähendused 1400-ndatest aastatest alates kirjeldavad seda tõugu röövleid jälitamas. Hovawart on klassikaline näide saksa koertearetuse põhjalikkusest 100 aastat tagasi. Grupp entusiaste tegid katse taasluua see Keskaegne suurepärane valvekoer. Nad kasutasid selleks valitud farmikoeri Black Forest’i ja Hartz’i mäe piirkonnast Saksamaalt ning Ungari Kuvasz’i, Saksa lambakoera ja Newfoundland’i koera. 1920-ndatel aastatel tegi tõu taasloomises suure töö ära Kurt Köning. 1937 aastal saadi Saksamaa Kennelklubi tunnustus.

Hovawart on populaarne tõug Saksamaal ja Soomes, kuid mujal vähem tuntud. See on mitmekülgne, intelligentne tõug. Hovawart on hea valvekoer, suurepärane perekoer ja paistab silma jälituses ja päästmises.


FCI rühm 2, alarühm 4


kasutatud materjale: www.dogbreedinfo.com

Vaata pilte hovawartide kogunemisest 2012 mais.

 

EKLLKETEAKT