ESLÜ AJAKIRI SAKSA LAMBAKOER 2/2012
Näituseliini versus tööliini koer
Ausraalia karjakoera puudutavad vastused Merlin Kanteri küsimustele
1.Kas ka teiste lamba- ja karjakoerte tõugude puhul esineb aretuses lahknemist
töö- ja näituseliiniks? Kas ja kuivõrd erinevad on kahe liini esindajad
üksteisest välimuse, iseloomu, tööomaduste ja tervise poolest?
Austraalia karjakoerad on säilinud üle maailma ühtse liinina ja tõus ei esine näituse ega tööliini. Ka Eestis on austraalia karjakoerad veerandi populatsiooni ulatuses taludes tööl. Kes vähemal, kes suuremal määral töötavad nii lammaste kui ka veistega. Kuigi taluinimeste seas pole koeranäitus teab, mis oluline osa elust, on osad nende töökoerad siiski ka eksinud näitustele ning edukalt ka tiitleid kogunud. Austraalia karjakoerad on osalenud ka Jaani talus toimuvatel karjatamiskoolitustel ning siiani on kõik nii korteris elavad kodu ja näitusekoerad kui ka maal loomadega töötavad koerad näidanud head karjatamisinstinki. Siiski esineb tendents, et näitustel hinnatakse kõrgemalt võimsamalt näivaid jämedaid ning liiga kompaktseid koeri, kes ei pruugi vilkuse ega osavusega hiilata.
2. Kas erinevate liinide esinemist ja nende järjest suuremat hälbimist tõustandardist
peetakse ka teiste lamba- ja karjakoerte tõugude puhul probleemiks? Kas see teema
on aktuaalne?
Tänapeaval seisneb peamine probleem austraalia karjakoera iseloomu ja seeläbi tema tööomaduste hoidmises. Hea karjatamisinstinktiga koer, kes on võimeline veisekarja liikuma panema, omab julget ja tugevat iseloomu. Kuna enamus tänapäeva kasvatajaid ei oma veise- ega lambakarja ja suur osa aretuses kasutatavatest koertest ei oma karjatamiskogemust, võib osutuda tulevikus probleemiks, et karjakoera iseloom aretatakse nii pehmeks, et tööomadused hakkavad kannatama. Mujal maailmas saavad austraalia karjakoerad läbida karjatamisinstinkti teste või suisa võistlevad karjatamisvõistlustel, ning see võimaldab kasvatajal, kes ise karja ei oma, valida sobivaid aretuskoeri.
Pehme iseloom on juba Ameerikas mõnedes liinides probleem, kus põlvkondade kaupa on aretatud natuke pehmema iseloomuga koeri. Esineb koeri, kes võivad näitustel kohtuniku eest kartlikult ja allaheitlikult eemale tõmbuda. Samas on perelemmiku või näitusekoera tahtjad huvitatud pigem pehmema loomuga koerast, kes poleks nii dominante ning kellega oleks kergem tiheasustusega ühiskonnas hakkama saada
3. Kas ja mida on probleemi lahendamiseks teiste lamba- ja karjakoerte tõugude puhul ette võetud?
Et säilitada austraalia karjakoera tõuomast iseloomu on Soomes ja Rootsis kasutusel ka iseloomutestid. Rootsis pääsevad aretusse vaid MH iseloomu testi läbinud koerad ning Soome karjakoerte klubi aretusreeglid nõuavad pauguga katse (IPO või iseloomutest) läbimist. Prantsusmaa arvestab lisaks iseloomutestile ka karjatamisinstinkti testi läbinud või agility tulemusega koeri aretusväärtuslikeks. Saksamaal korraldatakse aretuskontrolle, kus hinnatakse koera välimikku ja iseloomu. Soomes on kehtestatud nõue, et koeral peab olema näituselt saadud tulemus vähemalt suurepärane ning Rootsis vähemalt väga hea. Eestis pole austraalia karjakoertele veel aretusnõudeid kehtestatud, siiski on aretuses kasutatud Eesti koertest kolmveerand näitustel tituleeritud, kolmandikul on iseloomutest läbitud, veerand töötab karjas ja vaid kümnendik koertest ei oma üheski eelnevas punktis tulemust.
