Uudised

Austraalia karjakoer

Lapi porokoer

Karjatamine

Galerii

KKK

Artiklid

Lingid

 

muki

 

 

Lapi porokoer| Värv | Tervis

LAPI POROKOERA STANDARD

PÄRITOLU: Soome.

KASUTUS: Põhjapõtrade karjatamise koer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:

Rühm 5 Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.3 Põhjamaised valve- ja karjakoerad.
Töökatseteta.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE

Juba aastasadasid on laplased kasutanud põhjapõtrakasvatuses lapi porokoeraga sarnase tüübiga koeri. Sissekannetega tõuraamatusse alustati 50-ndatel aastatel. Selle ajani kuulusid praegused soome lapikoer ja lapi porokoer koos sama tõu alla. Kuna oli kindlaks tehtud, et esines kaks erinevat põhjapõtrade karjatamiseks kasutatud koeratõugu, tunnistati 10.12.1966 lapi porokoer iseseisvaks tõuks.

lapi porokoer

ÜLDMULJE

Keskmise kasvuga, karjatamiseks kohandunud spitsitõug, kelle kerepikkus on selgelt pikem turjakõrgusest. Niihästi luuline tugisüsteem kui ka lihastik oma tugevalt arenenud. Vaatamata heale lihastikule, ei tohi temast jääda raskepärast muljet. Soolised tunnused peavad olema selgelt väljendunud. Karvkate peab olema arktilistele oludele kohaselt arenenud.

OLULISED PROPORTSIOONID

Kerepikkus ületab turjakõrgust umbes 10% võrra. Kere sügavus moodustab umbes poole turjakõrgusest.

KÄITUMINE / ISELOOM

Kuulekas, rahulik, sõbralik, energiline ja teenistusvalmis. Töötamisel on kalduvus haukuda.

PEA

Piklik. Koon on veidi lühem kui kolju-osa.

PEAPIIRKOND

Kolju : Vaid veidi tagasuunas laskuv. Laubavagu on märgatav ja kulmukaared on märgatavalt rõhutatud.

Üleminek laubalt koonule : Pehmelt laskuv.

NÄOPIIRKOND

Ninapeegel : Eelistatult must, igal juhul kooskõlas karvkatte värvusega.

Koon : Koonuselg on sirge. Nii pealtvaates kui küljelt vaadates aheneb koon ühtlaselt nina suunas.

Mokad : Hästi liibuvad.

Lõuad / Hambad : Tugevad lõualuud ja hambad. Normaalne hammastik. Kääritaoline hambumus.

Põsed : Sarnakaared on märgatavalt rõhutatud.

Silmad : Eelistatult tumedat värvi, igal juhul kooskõlas karvkatte värvusega. Elavad ja suhteliselt laia asetusega. Ovaalse kujuga. Ilme on terane, emastel ka alistunud.

Kõrvad : Keskmise pikkusega püstised kõrvad; teineteisest suhteliselt kaugel asetsevad ja tüveosast üsna laiad. Kõrvaleht on seestpoolt, eriti tüveosas, rikkaliku karvaga kaetud.

KAEL

Tugev ja keskmise pikkusega. Sulandub harmooniliselt õlgadele. Ilma kaelalotita.

KERE

Turi : Silmatorkav.

Selg : Tugev, lihaseline.

Nimme (lanne) : Lühike ja lihaseline.

Laudjas : Üsna pikk veidi laskuv.

Rindkere : Sügav, pikk ja mahukas, mitte väga lai. Roided on hästi kaardunud.

Alajoon ja kõht : Kergelt üles tõmmatud.

SABA

Keskmise pikkusega, madala asetusega ja kaetud rikkaliku karvaga. Rahulikus olekus allapoole rippuv; liikumisel tõuseb lõdva kaarena, kuid mitte üle seljajoone. Töötamisel on koer võimeline tegema sabaga ringikujulisi liigutusi.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED

Üldmulje : Jõulised, tugevate lihastega kerele liitunud, samas vabalt liikuvad. Lihaselised ja heade nurkadega. Eestvaates sirged ja paralleelsed.

Õlad : Kaldus asetusega ja lihaselised.

Küünarnukid : Mitte sisse- ega väljapoole pöratud, hästi kerele liibuvad, otse tahapoole suunatud.

Küünarvarred : Püstised.

Randmeliigesed : Soonilised ja vetruvad.

Kämblad : Küljelt vaadates veidi kaldus asetusega, mis võimaldab elastset liikumist.

Esikäpad : Pigem ovaalsed, igast küljest ja ka alapoolelt kaetud tiheda karvaga. Varbad on hästi kumerdunud, käpapadjandid on elastsed ja paksud.

TAGAJÄSEMED

Üldmulje : Hästi arenenud. Tagantvaates sirged ja paralleelsed.

Reied : Suhteliselt pikad ja laiad, hästi arenenud lihastega.

Põlveliigesed : Otse ettepoole suunatud. Hästi väljendunud nurkadega.

Kannaliigesed : Üsna madala asetusega; nurgad on hästi väljendunud.

Pöiad : Üsna lühikesed, püstised ja paralleelsed.

Tagakäpad : Sarnased esikäppadega. Eelistatult ilma lisavarvasteta.

LIIKUMINE

Vaba, elastne, pingutuseta ja veatu. Traav on väsimatu. Hoogsa traavi korral kalduvad jalad lähenema liikumise keskjoonele (single track).

NAHK

Kogu kehal hästi tihke, voltideta.

KARVKATE

KARV : Kattekarv on keskmise pikkusega või pikk, veidi turritav ja jäik. Alusvill on peen ja tihe. Karv on tavaliselt rikkalikum ja pikem kaelal, rinnal ja reite tagapoolel.

VÄRVUS : Must oma erinevates nüanssides, samuti ka hallikas või tumepruun põhivärvist heledamat tooni hallikate või pruunikate värvimärgistega, sageli peas, kere allosas ja jalgadel. Valged värvimärgised on lubatud kaelal, rinnal ja jalgadel. Alusvill on must, hallikas või pruunikas.

SUURUS ja KEHAKAAL

Turjakõrgus : Ideaalsuurus isastel : 51 cm. Ideaalsuurus emastel : 46 cm. Lubatud kõikumine +/- 3 cm.

VEAD

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD

 

MÄRKUS

Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Maret Kärdi tõlge saksakeelsest originaalist, jaanuar 2005. heaks kiidetud EKL juhatuses 12.mail 2005 protokoll nr 5


Tõustandard EKL lehel 1999a

Soome Kennelliidu standard 2012a soome ja inglise keeles, FCI's veel uuendamata

Juhend näitusekohtunikule lapi porokoera tõustandardi kasutamiseks

EKLLKETEAKT