Lapi porokoer | Standard | Värv
Lapi porokoera tervis
Tegemist on üsna terve ja elujõulise koeratõuga. Levinumad pärilikud haigused on puusa- ja küünarliigese düsplaasia, silmahaigused (katarakt, PRA ja RD) ja epilepsia.
Ka Eestis saab oma koerale lasta teha pilulambi uuringut pärilike silmahaiguste suhtes ja teha röntgenuuringut puusa- ja küünarliigese düsplaasia tuvastamiseks. Samuti on võimalik teha prcd-PRA geenitesti.
SILMAHAIGUSED
PÄRILIK KATARAKT
HC - Hereditary Chatharact
Katarakt e. kae on silmaläätse kattev hägusus, mis võib olla väikestest punktidest kuni terve
silmaläätse kattev. Mida suurem katarakt, seda rohkem ta mõjutab nägemist. Pärilik katarakt võib aga ei pruugi põhjustada pimedust, olenevalt haiguse ulatusest. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on koer pime.
Pärilikul kataraktil on aga teatud omadused, mille alusel ta diagnoositakse just nimelt pärilikuks: ta on alati bilateraalne st. mõlemas silmas. Katarakt ei pruugi alati olla pärilik, ta võib olla tekkinud ka näiteks trauma, silmapõletiku või ainevahetushaiguse tagajärjel.
Pärilik posterior polaarne katarakt on geneetilise hallkae ehk HC vorm. Posterior polaarne katarakti vorm edeneb kiiresti. Kortikaalne katarakt, mida sageli seostatakse kaugnägevusega ja loomuliku vananemisega, esineb harvem. See tekib siis, kui läätse ümbris ehk korteks muutub arengutsüklite tagajärjel kõvaks, tavaliselt keskeas, kui ligikaudu 16 protsenti läätsest on muutunud korteksiks.
Soomes uuritud lapiporokoertest esines posterior polaarset katarakti 3,8% koertest ja kortikaalset katarakti 2,6% koertest.
VÕRKKESTA DÜSPLAASIA MRD -
MRD (Multifocal Retinal Dysplasia)
RD ehk võrkkesta düsplaasia tekib, kui silmaalgme kaks teatud kihti ei ühendu vajalikul määral. Haiguse kergemal kujul moodustuvad võrkkestas voldid või rosetid, raskemal juhul võrkkest degenereerub või irdub silmapõhjast. Kergematel juhtudel ei ole koera nägemine oluliselt häiritud. Raskematel juhtudel võib kogu võrkkest irduda, mille tagajärjel jääb koer pimedaks.
RD ei ole süvenev. See on kaasasündinud defekt ja koer sünnib juba sellises seisundis, mis elu jooksul ei muutu. RD on diagnoositav juba 6-8 nädala vanustel koertel. Suurel osal koeratõugudest arvatakse RD põhjuseks pärilikkus, kuigi ka sünnieelne nakatumine herpesviiruse või parvoviirusega võib olla põhjuseks. Haiguse avaldumise puhul on välistatud geograafilise või täieliku RD diagnoosiga loomade kasutamine aretuses.
Mõõdukas RD (multifokaalne RD) väljendub kurdudena võrkkestal ning vahel kutsutaksegi sellist nähtust võrkkesta kurdudeks, ingl. k. “retinal folds“.
Soomes uuritud lapiporokoertest esines MRD 2,4% koertest.
PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA -
PRA (Progressive Retinal Atrophy)
See on pärilik pimedaks tegev häire. Enamus tõugudes on see päritav retsessiivselt. Võrkkesta fotoretseptorid, mis imavad silmaläätse poolt koondatud valgust, muundavad selle valguse läbi mitme keemilise reaktsiooni elektrilisteks närvisignaalideks. Närvisignaalid antakse edasi silmanärvi kaudu ajule, mis võtab selle vastu kujutisena. Võrkkesta fotoretseptorid koosnevad kepprakkudest (öösel nägemiseks) ja käbirakkudest (päeval ja värvi nägemiseks).
PRA mõjutab kõigepealt kepp- ja alles hilises staadiumis käbirakke. Haiguse alguses ei näe koerad enam hästi öösel hämaras valguses ning pärast ei suuda nad ka päevavalguses näha. Ka laienevad nende pupillid oluliselt ning silmalääts võib muutuda ähmaseks, haiguskäik võib jõuda kataraktini.
PRA varieerub tõugude vahel vaid niipalju, et tal on erinevad haiguse avaldumise ajad. Osadel tõugudel avaldub haigus juba noorel kutsikal.
Lapi porokoertel on leitud kaks tüüpi PRA'd. Prcd-PRA tuvastamiseks on olemas geenitest, kuid teisele veel tundmatule haiguse tüübile testi ei ole.
Prcd-PRA'd saab diagnoosida kliinikus pilulambiga ning tehes prcd-PRA DNA testi, mis määrab genotüübi, kas koer on haigusest vaba, kannab haigust edasi või on haige. Igal koeral on kaks geeni, mis põhjustavad prcd PRA-d ning ainult üks geen kummaltki vanemalt antakse edasi järglastele, kuid mitte kindlasti sama geen igale kutsikale. Geenitesti tulemusi tähistatakse:
A – terve, ei kanna haigust ning ei haigestu. Mõnedes riikides tähistatud ka N (normal)
B – kandja, kannab haigust aga ei haigestu. Mõnedes riikides tähistatud ka C (carrier)
C – haige, kannab haigust ja võib haigestuda oma eluea jooksul. Mõnedes riikides tähistatud ka A (affected)
Paaritusskeemid:
A tüüp + A tüüp = kõik kutsikad A tüüpi (terved)
C tüüp + C tüüp = kõik kutsikad C tüüpi (haiged)
A tüüp + C tüüp = kõik kutsikad B tüüpi (terved, aga kandjad)
A tüüp + B tüüp = kutsikad võivad olla A kui B (terved või terved aga kandjad)
C tüüp + B tüüp = kutsikad võivad olla C kui B (haiged või kandjad)
B tüüp + B tüüp = kutsikad võivad olla A kui B või C (terved, kandjad või haiged)
Seega haiget (C) kui ka kandjat (B) koera saab edukalt paaritada terve (A) koeraga, nii et nende järglased ise ei haigestuks. Vältida tasub kandja koera (B) paaritust teise kandja (B) või haige (C) koeraga, kuna sellise paarituse korral võib esineda haigeid kutsikaid ning haigete kutsikate protsent pesakonnas pole prognoositav. Kui vähemalt üks vanematest on terve, siis järglased ei haigestu.
Soomes uuritud lapiporokoertest esines PRA'd umbes ühel protsendil koertest.
PUUSA DÜSPLAASIA - HD (Hip Dysplasia)
Puusa düsplaasia on puusaliigese väärareng. Tavaliselt algab see puusaliigese liigse lõtvusega ning võib areneda edasi artriidiks. Tähelepanelikuks peab muutuma siis, kui koeral esineb raskusi treppidel käimisega või püsti tõusmisel; koeral esineb hüplevat liikumist, hommikust jäikust, valust põhjustatud iseloomu muutusi, vingerdavat liikumist, lonkamist pärast treeningut ning kui koer hoiab raskust rohkem esijalgadel ning seetõttu on koera esiosa rohkem arenenud kui tagaosa.
Samas esineb koeri, kellel on rüntgeniniga tuvastatud raske düsplaasia aste, kuid neil ei esine ühtegi eelnimetatud sümptomi ning on koeri, kellel on vaid kerge düsplaasia vorm, kuid nad lonkavad liikudes.
Düsplaasia tekkimisel on olulised nii pärilikud kui ka keskkondlikud faktorid. Keskondlikud faktorid on koera liigne kehakaal ja liiga kiire luude kasv ning samuti liialdamine füüsiliste harjutustega kutsikaeas. Madala proteiinisisaldusega toidud kutsikaeas ning hoidumine kõrgetest hüpetest ning liigsest treeningust vähendasid düsplaasia tekkimist koertel, kellel oli selleks pärilik eelsoodumus.
Puusadüsplaasia on polügeneetiline haigus. See tähendab seda, et selle haiguse tekkimisel mängivad rolli erinevad geenid. Koeral on kaks koopiat igast geenist, mis põhjustab düsplaasiat, ühe saab ta emalt, teise isalt. Mõned „head” geenid on dominantsemad kui „halvad” geenid ning koeral ei avaldu puusa düsplaasia, kuid ta kannab endas düsplaasiat põhjustavaid geene. Ning mõned geenid võivad olla „head”, kui nad on kombineeritud ühtede geenidega ning halvad, kui kombineeritud teistega. Ning on võimalik, et osadel geenidel on suurem mõju põhjustada düsplaasiat kui teistel.
OFA (Orthopedic Foundation for Animals) on veendumusel, et aretuseks on sobilikum normaalse puusa düsplaasia tulemusega koer, kelle õdedest-vendadest on 25%-l düsplaasia, kui koer, kellel on suurepärane düsplaasia tulemus, kuid kelle õdedest-vendadest üle 25% põevad düsplaasiat. Ühesõnaga vähem „halbu” geene esineb selles pesakonnas, kus esineb vähem düsplaasiat. Selektiivse aretusega saab puusa düsplaasiat vähendada, et elimineerida retsessiivseid „halbu” geene. Kasutades liiniaretust ning luues liin, kus koerad on düsplaasiast vabad. Loomulikult ei saa düsplaasia puudumine olla ainuke aretuseks kõlbulikkuse kriteerum. Düsplaasia ravi varieerub valuvaigistitest kuni puusaliigese väljavahetamiseni. Düsplaasia tuvastamiseks tehakse röntgenipilt ning määratakse düsplaasia aste:
A – puuduvad düsplaasia tunnused
B – peaaegu normaalne liiges
C – kerge puusaliigese düsplaasia
D – keskmine puusaliigese düsplaasia
E – raske puusaliigese düsplaasia
Praegu esineb lapi porokoertel puusadüsplaasiat ainult 18% - C, D- ja E-tulemus. Samuti ei ole täheldatud pika aja vältel, et tõu puusadüsplaasia seisukohalt oleksid toimunud muutused halvemuse suunas. Soomes ei soovitata kasutada D- ja E- tulemustega koeri. Näiteks Soomes 2013 aastal uuritud porokoeri oli 1170, kelle tulemused olid: A = 53,5 %, B = 29 %, C = 14,4 %, D = 2,8 %, E = 0,09 %.
KÜÜNARLIIGESE DÜSPLAASIA - ED (Elbow Dysplasia)
Küünarvarre düsplaasia on ebanormaalne kõhre ja luu transformatsioon, mis põhjustab kõhre või luu tükikeste murdumist liigese vahele. Kõhr on luu kude, mis tagab valuvaba liikumise. Sümptomiteks võivad olla lonkamine ja valu liigeses, haige liigese vähendatud liikuvus, lihase taandumine haiges kohas. Arvatav küünarliigese düsplaasia tekke põhjus võib olla ebasünkroonne luude kasv. See ei ole artriidi vorm, kuid võib põhjustada artriiti. Suurtel koeratõugudel on eelsoodumus seda haigust saada liig kiire kasvamisega kutsikaeas. Küünarliigese düsplaasia uuring teostatakse reeglina samaaegselt puusa düsplaasia uuringuga. Düsplaasia tuvastamiseks tehakse röntgenipilt ning määratakse düsplaasia aste:
0 – puuduvad düsplaasia tunnused
1 – kerge osteoartroos
2 – keskmine osteoartroos
3 – raske osteoartroos
Küünarliigese düsplaasia uuringuid on tehtud umbes 350 lapi porokoerale Soomes. Neist neljal koeral on tuvastatud düsplaasia aste 1.
EPILEPSIA
Epilepsia on neuroloogiline häire, millele on iseloomulikud ootamatud korduvad muskulatuursed, sensoorsed või psüühilised atakid koos või ilma teadvuse kaotuse või äkiliste krampideta. Epilepsiat on keeruline diagnoosida, võimatu täielikult välja ravida ja tegemist on koertele väga palju vaevusi põhjustava haigusega. Aretusuuringute ja sugupuude analüüsi alusel on erinevatel tõugudel oletatud epilepsia päranduvat erinevalt (peamiselt polügeenselt või retsessiivselt). Epilepsia leviku vähendamiseks ei tohiks aretuses kasutada epileptilisi koeri. Soomes on kuni 2014 aastani tõuühingule teada antud 50 lapi porokoertest, kel on tuvastatud ja samuti kel on arvatavasti olnud epilepsia. Enne, eelmisel aretusnõuete kehtimise ajal, oli see number poole väiksem.
VÄHEM LEVINUD HAIGUSED
PÕLVEKEDRA LUKSATSIOON
Patella Luxation
Põlvekedra luksatsiooniks nimetatakse põlvekedra sisse- või väljapoole paigaltnihkumust. Pärilikeks või pärilikkusega seotud kategooriateks on 1, 2 ja 3. Tavaliselt on tegu mõlemapoolse ehk bilateraalse põlvekedra luksatsiooniga.
Aretus
Enne aretuses kasutamist tehakse Soomes koertele silma pilulambi uuring, mida korratakse iga kahe aasta tagant. Samuti tehakse röntgenuuring puusa- ja küünarliigeste kontrollimiseks ja arvestatakse tulemusi A, B, C ja 0, 1. Vabatahtlikult uuritaks koerte põlvesid ja tehakse prcd-PRA geenitesti.
Soome aretuseeskirjas on nõutud ainult silma pilulambiuuring enne kolmanda pesakonna tegemist.
