Uudised

Austraalia karjakoer

Karjatamine

Galerii

KKK

Artiklid

Lingid

 

muki

 

 

Ajalugu | Iseloom | Standard | Värv | Tervis | Aretusest| Eesti Statistika

AUSTRAALIA KARJAKOERA AJALUGU

Esimesed katsetused

Inglased, kes koloniseerisid Austraalia, jõudsid Sydney kanti jaanuaris 1788. Koos karjaga toodi kaasa ka koeri. Kõige populaarsem karjakoer tol ajal oli Smithfieldi collie. See oli suur, must, pika karvaga  töbisabaline koer lameda kiilukujulise peaga ning lontis kõrvadega. Mustal kasukal olid valged märgised kaelal ja rinnal, mõnikord ka sabaotsas ja varvastel. Nad olid ustavad, vaprad ja mõistlikud koerad, kuid liiga aeglased ning ei talunud kuumust ja olid pealegi  vihased hammustajad ning haukusid liiga palju. Alates 1813 aastast laienesid kolooniad Sydneyst lääne poole põhjatutesse kõnnumaadesse. Kõnnumaa (Outback) raske maastik ja pikad vahemaad ei sobinud enam Smithfieldi colliele. Koduloomadest lehmakari muutus poolmetsikuks ning Smithfieldi collie pidev haukumine muutis karja ärevaks ning väsitas asjatu jooksutamisega vormist välja. Seetõttu hakati aretama uut tõugu, mis sobiks kõnnumaa tingimustesse. Austraalia kõnnumaad kontrollis tol ajal aga metsik koer, mis pärit aasia hundist - dingo (worrigal). 

Smithfieldi koer

Smithfieldi koer


1830 aasta paiku tuligi karjaajaja Timminsil pähe ristata oma koeri dingoga, kes sobis ideaalselt sinna maastikku. Esimesed ristandid olid Smithfieldi collie ja dingo vahel. Nende järelkasvu hüüti Timmin's biters. Need koerad olid punased, töbisabalised ja aktiivsed ning karjatades vaiksed, kuid näksasid kannast liiga kõvasti. Ning vasikatega ei saanud neid üldse üksi jätta.

Järgmisena prooviti ristata pikakarvalist colliet dingoga, kuid nende järeltulijad püüdsid karjatada lehmi nagu lambaid - nad jooksid lehmade nina alla ja haukusid, see aga muutis karja metsikuks. Prooviti ka pikakarvalise collie ja vene puudli ristandit, mille tulemuseks oli sinine, pruun või must karmikarvaline koer. Ka nad ise olid karmid koerad, hammustades lehma valimatult peast kuni sabani. Nende pikk karv muutis nad austraalia suvele ebasobivaks. Prooviti ka bullterjeri ja collie ristandeid, kuid nende järglased olid liiga aeglased ja rasked ning karmid lehmadega. Samuti prooviti bullterjeri ja känguru koera ristandeid, kuid need sobisid vaid metsiku karja ajamiseks.

Austraalia karjakoera ajalugu saab alguse

1840 importis Thomas Hall kaks blue merle siledakarvalist colliet Inglismaalt ning ristas neid dingoga. Nende järeltulijad meenutasid väikest kompaktsemat dingot  karvaerinevusega.

Halls heeler

Hall's heeler

Kui dingod on tavaliselt liivakarva punased või valged (harva black and tan) ning neil on sabaots ja tavaliselt ka jalad valged, siis need koerad  (neid kutsuti - Halls heelers) - olid laiguti sinised ja punasetähnilised. Collie-dingo hübriidid töötasid vaikselt ning vastupidiselt enamusele lambakoertele, töötasid nad lehmade taga, neid kannast näksates, mitte ees.Selle hübriidi ainuke viga oli selles, et nad tavatsesid karjase hobust kohelda samamoodi nagu metsikut bulli.

Jack ja Harry Bagust ristasid ühte neist hübriididest dalmaatsia koeraga, mis oli Inglismaalt imporditud. Nende järglased sündisid üleni valgetena ja omandasid oma värvuse - sinitähnilise või punasetähnilise värvi kolme nädalaselt. Dalmaatsia koera lisamine muutis ka värvi suurtest laikudest tähniliseks. Selle aretuse tulemusena saadud hobustelembus minetas mõningased head karjatamise omadused.

Nipper

Nipper. Harry Bagusti aretusest 1899.

Selle kompenseerimiseks lisasid Jack ja Harry Austraalia lambaid karjatavat black and tan kelpiet. Nende järglased said sinisele kasukale lisaks mustad märgised pähe ning punase kasukaga koerad said tumedamad punased märgised pähe. Selektiivse aretuse tulemusena said nendest koertest Austraalia karjakoera eelkäijad. Tom Bentley, kes omas Thomas Halli liinidest äärmiselt head töökoera andis oma koeraga edasi valget laiku koera otsaesisel, seda märki kutsutaksegi Bentley märgiks (Bentley mark). Samuti sabajuurel asuv musta laik pärineb Bentley koeralt.

Fred Davies kasutas karjakoera aretuses 1870 aastate paiku ka bullterjerit, kuid need koerad jäeti tasapisi aretusest kõrvale, kuna nad haarasid lehmast kinni ega lasknud enam lahti ning nende liikuvus oli nende jämedavõitu kehakuju poolest limiteeritud.

Kaleski

Robert Kaleski ja Stanmore Ruby

See uus tõug sai Queenslandi farmerite seas nii populaarseks,et teda hakati hüüdma Queensland heeler või Queensland blue heeler või siis lihtsalt Blue heeler, mis Austraalias muide on ka poltsei hüüdnimeks. 1903 esitas Robert Kaleski Austraalia karjakoera tõustandardi New South Wales'i kennelklubisse Australian heeler'i nime all. 

Kaleski standard on aluseks ametlikule standardile, mis võeti vastu Austraalia Kennelliidus 1963 aastal ning tõu nimeks sai Austraalia karjakoer. Ameerika Kennelliit (AKC) tunnustas tõugu ametlikult  1. septembril 1980, FCI aga 15. septembril 1989.

Ajaloo teine variant

Robert Kaleski oli ainuke tolleaegne karjakoera aretaja, kes mingilgi määral dokumenteeris karjakoera aretust ning Austraalia karjakoera ajalugu baseerubki just Kaleski kirjutistel. Viimasel ajal on Kaleski teooriale lisaks pakkunud oma variandi välja A.J. (Bert) Howard, kelle uurimuse järgi Thomas Hall ei kasutanud dingoga paarituses mitte colliet, vaid Northumerlandi karjaajaja koera (Northumberland Drover's Dog). See koer on pärit Shoti lambakoerast (Shepherd's Dog of Scotland), kes on Border collie eelkäija. Seda lambakoera paaritati Habecolliega (Old Beardie, Highland Collie) ning arvatavasti ka mõne teise koeraga. Northumberlandi karjaajaja koer on agressiivsem ja jõulisem kui Shoti lambakoer või Shoti collie (pikakarvalise ja lühikarvalise collie tüüp). Ta on suurema kondiga ning raskem kui need koerad aga samas ka kuulekas, ustav ja väga inteligentne ning loomuliku kannast näksamise istinktiga.

CurNorthumberland

Northumerlandi karjaajaja tüüp ja vana Shoti lambakoera tüüp


Alates 1840 aastast kuni 1870 aastani, mil Thomas Hall suri, ei pidanud ta vajalikuks ühegi teise tõu kasutamist oma Hall’s heeler’ite juures.

Kasutatud:
Australian Cattle Dog A study of the breed, Narelle Hammond-Robertson
The Heeling Power of the Australian Cattle Dog, Rick Beauchamp
HALL'S HEELERS - Origins Of The Cattle Dog in Australia, A.J (Bert) Howard

EKLLKETEAKT