Uudised

Austraalia karjakoer

Karjatamine

Galerii

KKK

Artiklid

Lingid

 

muki

 

 

Ajalugu | Iseloom | Standard | Värv | Tervis | Aretusest | Eesti Statistika

AUSTRAALIA KARJAKOERA VÄRV

Kas sa teadsit et....
Standardi järgi aktsepteeritud värvid
Värvi genotüüp
Värvivead
Tõsised värvivead
Harvaesinevad värvid ja iluvead
Kuidas sünnivad punased ja sinised kutsikad?


Kas sa teadsid, et

Austraalia karjakoeri on kahte värvi: punaseid ja siniseid. Sinistel koertel peavad kindlasti olema tan-märgised (parkpruunid märgised koonul, kulmul, põskedel, rinnakul ja jalgadel) Standardi järgi jaguneb sinine kasukas omakorda siniseks (blue), sinisetähniliseks (blue speckled) ja laiguti siniseks (blue mottled). Standard tunnistab aga ainult ühte varianti punasest kasukast - punasetähnilist (red speckled), kuigi enamasti esinebki ainult punast värvi koeri (red) ja vahel harva ka laiguti punaseid koeri (red mottled).

Austraalia Kennelliitu on esitatud ka avaldus Austraalia karjakoera standardi muutmiseks just värvide osas. Selles paranduses pakutase aktsepteeritud värvideks sinisetähnilist, laiguti sinist, punasetähnilist ja laiguti punast värvi. Parandusettepanekust saab lugeda inglise keeles SIIN.

Tagasi üles

STANDARDI JÄRGI AKTSEPTEERITUD VÄRVID:

heledam sinine värv

Heledam sinine värv (blue)

keskmine sinine värv

Keskmine sinine värv (blue)

tumedam sinine värv

Tumedam sinine värv (blue)

Sinise värvi moodustavad üksikute valgete ja mustade karvade segu. Kui valgeid karvu on vähem, siis koer on tumedam sinine ning kui valgeid karvu on palju, siis koer on lausa helesinine. Valgete karvade puudumise tõttu päris mustana mõjuv kasukas ei ole soovitatav.

punasetähniline värv

punasetähniline värv (red speckled)

sinisetähniline värv

sinisetähniline värv (blue speckled)

sinisetähniline värv

laiguti sinine värv (blue mottled)

Tähniliseks kasukaks loetakse väikeste valgete karvadega korrapäratult asetsevaid laike tumedal taustal. Valgete karvadega laigu suurus on 2-2,5 cm. Laiguti siniseks kasukaks loetakse sõrmeotsa suurusi tumedaid laike valgel taustal, suurusega 2-2,5 cm.

punane koon

Korrektne värvus punase koera koonul

sinise koera koon

Korrektne värvus sinise koera koonul

sinise koera koon

Standardi järgi korrektne värvusl sinise koera koonul.

Austraalia karjakoera standardi järgi loetakse ebasoovitavaks sinise koonu esinemist punasel koeral, kuna standard lubab punasel koeral vaid punaseid märgiseid peas, samas kui sinistel koertel võib koon olla nii sinine kui ka punane. Sinise koonuga koer kannab nö. maski-geeni. See on geen ( Em), mis on meile tuttav nii paljude koeratõugude kaudu: mops, bullmastiff, bokser, malinois jne.

Tagasi üles

Värvi genotüüp

Tegelikult on sinised Austraalia karjakoerad oma värvilt hoopiski musta värvi koerad, kes sünnivad valgetena. Ja punased Austraalia karjakoerad on tegelikult hoopiski soobli karva. Kutsikad sünnivad üleni valgetena, välja arvatud peamärgised ning keha- ja sabalaigud ning omandavad, kas sinise või punase värvuse ajapikku. Sellist protsessi kontrollib "extreme Piebald'i" geen (sˆw/ sˆw), mis muudab koera kere valgeks ja lubab laike ainult peas ja sabal. Kui aga on tegemist Piebaldi geeniga ( sˆp/ sˆw), siis sel juhul esinevad ka kerelaigud. Seega kerelaike on võimalik ka välja aretada. Robert Kaleski põhjendab kerelaikude ebasobivust sellega, et metsik lehmakari võib kergemini märgata suurte laikudega koera ning liigselt sellest ennast häirida lasta. Sel põhjusel olid ka eelistatud sinist värvi karjakoerad - lehmad ei pidavat sellist värvust maastikult hästi eraldama.

Ka praegu sünnib siniseid Austraalia karjakoeri punastest rohkem, kuna kasutatakse rohkem sinise ja sinise koera paaritust, kust sünnibki ainult siniseid kutsikaid. (Näiteks Soomes on sündinud siniseid 69% ja punaseid 31% koertest)

Bentley

Bentley märk

Üheks tõu tunnuseks aga on Bentley märk, mis esineb kõigil Austraalia karjakoertel otsmikul. See on valgetest karvadest koosnev laiguke, mis võib olla väike ja märkamatu või siis ka selgete piirjoontega suur laik. Räägitakse, et sellist märgist andis edasi Thomas Bentley oma Austraalia karjakoeraga, kes oli tol ajal hinnatud töökoer.

Kutsikad sünnivad valgetena

Tähnilisust loov geen "ticking gene" (T/T) muudab aga Austraalia karjakoera ühevärvilise musta kasuka tähniliseks valge ja musta karvade seguks. Ka punasel koeral koosneb kasukas valgetest ja sooblikarva värvi karvadest. Punane sooblivärvi geen on pärit Dingolt ning punane värvus on Austraalia karjakoertel ka dominantne. Nii võibki punastelt vanematelt sündida siniseid kutsikaid, kui kaks punast koera, kes kannavad retsessivselt edasi sinist värvust omavahel kutsikaid saavad.

Austraalia karjakoerad ei muutu vananedes halliks. Karvade halliks mutumist kontrollib eraldi geen - "graying gene", mida karjakoertele ei esine.

Samuti ei ole ilus täpiline kasukas seotud marmor geeniga (merle gene). Austraalia karjakoeral puudub ka see.

Sinise Austraalia karjakoera värvi genotüüp:

Suured tähed tähistavad omaduse esinemist, väiksed tähed aga selle puudumist ja väike ja suur täht koos retsessiivset esinemist.

E/E B/B D/D C/C aˆt/ aˆt K/K T/T sˆw/ sˆw g/g

m/m

Must E/e-kannab kreemi värvi edasi

Em - maski kandev geen

Must pigment B/b - kannab shoko-laadi värvi edasi

täis-värv ja selle helene-mine

täis-värv ja selle helene-mine (albiino)

"Tan-points" ehk park-pruunid märgised

Retses-siivne must

esineb ka K/k

Tähni-lisuse geen "Ticking gene"

"extreme Piebald" gene

Võib esineda sˆp/ sˆw – Piebaldi geen (laigud kerel)

vana-nemise geen "graying gene"

marmor ehk "merle" geen

 

Punase Austraalia karjakoera värvi genotüüp

E/E B/B D/D C/C aˆy/ aˆy k/k T/T sˆw/ sˆw g/g

m/m

Must E/e-kannab kreem värvi edasi e/e - on kreemi värvi

Em - maski kandev geen

Must pigment B/b - kannab shoko-laadi värvi edasi

täis-värv ja selle helene-mine

täis-värv ja selle helene-mine (albiino)

soobel

Võib esineda aˆy/ aˆt punane koer sinise varjundi-ga kerel

Retses-siivne must

Tähni-lisuse geen "Ticking gene"

"extreme Piebald" gene

Võib esineda sˆp/ sˆw – Piebaldi geen (laigud kerel)

vana-nemise geen "graying gene"

marmor ehk "merle" geen

Tagasi üles

Värvivead

punased laigud

sinised laigud

Mustad laigud sinise koera ja tumepunased laigud punase koera kerel.

Värvilaigud kerel pole soovitavad, kuigi muidu suurepärast koera näituseringis selle eest ei tuleks karistada. Tuleb aga arvesse võtta, et kehalaigud on edasipäranduvad (Piebaldi geen). Sabatüvel esinevat tumedat laiku (tailspot) tõlgendatakse lubatuks, kuna ta ei asu kehal ning seda kontrollib ka hoopis teine geen - extreme Piebaldi geen. See on geen, mis põhjustab kutsikate sündimise valgetena ja kontrollib laikude esinemist peas ja sabal.

SININE VÕI PUNANE!

Austraalia karjakoera värv peab olema selgelt kas punane või sinine, mitte segu nendest mõlemast. Seega sinistel koertel ei tohi kerel parkruuni värvi aluskarv paista pealiskarva alt välja ning punastel koertel esinevad mustad/sinised koonud ja sinakas varjund kehal pole ka soovitavad. Seda enam, et sinist värvi kandev punane koer pärandab seda viga ka edasi.

sinine koon

sinine koon

Sinine koon punasel koeral. Seda loetakse ebasoovitavaks, kuna standard lubab punasel koeral vaid punaseid märgiseid peas.

Tumedat koonu pärandab edasi maski-geen (Em), tuntud kui melaniinmask (melanistic mask - vaata SIIT lähemalt selle kohta) . See geen on autosomaalselt dominante ning sinine koon esineb koeral ka siis, kui tal on ainult üks koopia sellest geenist (E/Em).

Korrektset värvi järglasi saab kui valida vanemateks punase koonuga koerad. Sinise koonuga punase koera paarliseks tasuks alati valida punase koonuga koer - nii on võimalus, et punase koonuga kutsikaid sünnib rohkem. Kui aga mõlemad vanemad on sinise koonuga, siis 75% järglastest võivad sündida sinise koonuga ning neist 25%'l järglastel võib sinine koon esineda homosügoonselt Em/Em ning kõik selliste koerte omavahelisest pesakondadest sünnivad kutsikad juba 100% sinise koonuga.

Sinise koonuga koer
Sinise koonuga koer
E/Em
E/Em
E/E
E/Em
E/Em
Em/Em
punase koonuga
sinise koonuga
sinise koonuga
sinise koonuga
25%
25%
25%
25%
75% sinise koonuga

sinine varjund

sinine varjund

Sinakas varjund kerel. Sellise koera genotüüp on ebakorrektne - aˆy/ aˆt. (Korrektne punase koera genotüüp oleks aˆy/ aˆy)

Tagasi üles

Tõsised värvivead

Väga tõsisteks värvivigadeks aga on "creeping tan" ehk parkpruunide märgiste levimine peas üle silmade ja jalgadelt kerele sinistel koertel ning "saddle" ehk sinine sadul.

creeping tan

"Creeping tan" peas: parkpruunid märgised on hiilinud üle pea ning katnud ka sinise koera kõrvad.

creeping tan

Kuigi osadel kutsikatel on juba enne loovutusiga (7-8 nädalt) näha liialt suuri parkpruune märgiseid, siis osad seda värviviga omavad koerad võivad kutsikaeas välja näha nagu igati korrektse värvusega sinised karjakoera kutsikad ikka. Kasvades aga nende sinine värv hakkab vaikselt kaduma ning parkpruun värvus hiilibki vaikselt aina kaugemale ning täiskasvanud koer näeb välja üpris teistsugune kui ta kutsikana välja nägi. "Creeping tan" on edasipäranduv ning suur värviviga. Siniseid koeri, kelle parkpruunid märgised on juba standardis lubatust suuremad ei tohiks kergekäeliselt edasi aretada. Sellistel koertel on silma ümer asetsevad mustad laigud taandunud laubale ning silmade ümber on tumedad parkpruunid laigud, koera kõrvad on eespoolt ainult parkpruunid ning kõrvade taga võib esineda parkpruune laike, koera rinnakul ja jalgadel on parkpruunid märgised suuremad kui standardis lubatud. Koeri, kellel juba esineb "creeping tan" ei tohiks üldse aretuses kasutada. Tulemuseks võib olla juba sinise sadulaga punane koer.

sadul

sadul

"Saddle" ehk sinine sadul. Sellise värvusega koeral on väga suur värviviga ning sellist koera ei tohiks aretuses edasi kasutada.

kreem

Kreemi või lausa valget värvi loetakse Austraalia karjakoera puhul suureks veaks. Kreemi värvi koerad on kutsikana juba teistest valgemad, neil on heledad küüned ning heledad ripsmed. Ka nina pigment muutub vananedes heledamaks ning täiskasvanuna on neil selgesti näha, et valgete karvade keskel olema pidanud punased karvad on neil aga hoopis kreemi värvi. Sellise koera genotüübis esineb e/e ( kreemi värvi punane koer) ning kui seda koera paaritada korrektse värvusega koeraga, siis kutsikad võivad sündida õige värvusega sinised või punased koerad ( E/e), kes aga kannavad kreemi värvi edasi. Seepärast on oluline mitte kasutada kreemi värvi koeri aretuses.

shokolaad

Shokolaadi pruuni värv (b/b) on ka suur värviviga ning sellise koera õiget värvi järglased, nii punane ja sinine koer (B/b) kannavad shokolaadi värvi edasi. Sellist koera ei tohiks seepärast aretuses kasutada.

Rohkem shokolaadi pruuni värvuse kohta inglise keeles SIIN

Tagasi üles

Harva esinevad värvid ja iluvead

double mottled

Siniselaiguline värv liiga väheste laikudega. Kasutatakse ka väljendit "double-mottled" ehk siis topelt laiguti sinine/punane värv.

valge laik

Valged suured laigud kerel.

must

Liiga must sinist värvi koer. Sel koeral on korrektne genotüüp, kuid tal esineb kasukas valgeid karvu väga vähe.

ilma tan märgisteta

Ilma tan märgisteta sinine koer. Seda loetakse küll korrektseks värvuseks, kuid ilmselt kaduma läinud Austraalia karjakoera aretuse käigus ning väga harva esinev.

Tagasi üles

Kuidas sünnivad punased ja sinised kutsikad?

aˆy/ aˆy- punane koer

aˆy/ aˆt –punane koer võimaliku sinise varjundiga kerel

aˆt/ aˆt - sinine koer parkpruunide märgistega

ema ja isa kutsikad
aˆy/ aˆy aˆy/ aˆy
aˆy/ aˆy
ema ja isa kutsikad
aˆt/ aˆt aˆy/ aˆt
aˆy/ aˆy
ema ja isa kutsikad
aˆt/ aˆt aˆt/ aˆt
aˆt/ aˆt
ema ja isa kutsikad
aˆy/ aˆt aˆy/ aˆt
aˆy/ aˆy aˆy/ aˆy
ema ja isa kutsikad
aˆy/ aˆt aˆy/ aˆt
aˆy/ aˆt aˆy/ aˆy
aˆt/ aˆt
ema ja isa kutsikad
aˆt/ aˆt aˆt/ aˆt
aˆy/ aˆt aˆy/ aˆt

Tagasi üles

 

Kasutatud:

Noreen Clark "ACD colour and miscolour"

Narelle Hammond-Robertson ACD breed study "Colours"

Eva Holderegger Walser "ACD farben""Masken-Gen" 

 

EKLLKETEAKT