Ajalugu | Iseloom | Standard | Värv | Tervis | Aretusest | Eesti Statistika
AUSTRAALIA KARJAKOERA VÄRV
Kas sa teadsit et....
Standardi järgi aktsepteeritud värvid
Värvi genotüüp
Värvivead
Tõsised värvivead
Harvaesinevad värvid ja iluvead
Kuidas sünnivad punased ja sinised kutsikad?
Kas sa teadsid, et
- Austraalia karjakoerad sünnivad üleni valgetena
- Austraalia karjakoerad ei muutu vananedes halliks
- Austraalia karjakoertel ei esine marmor ehk "merle" geeni
- sininsed austraalia karjakoerad on tegelikult musta värvi koerad
- punane värvus on austraalia karjakoertel dominantne
Austraalia karjakoeri on kahte värvi: punaseid ja siniseid. Sinistel koertel on tan-märgised (parkpruunid märgised koonul, kulmul, põskedel, rinnakul ja jalgadel) Standardi järgi jaguneb sinine kasukas omakorda siniseks (blue), sinisetähniliseks (blue speckled) ja laiguti siniseks (blue mottled). Standard tunnistab aga ainult ühte varianti punasest kasukast - punasetähnilist (red speckled), kuigi enamasti esineb ainult punast värvi koeri (red) ja vahel harva ka laiguti punaseid koeri (red mottled).
Austraalia kennelliitu on esitatud ka avaldus austraalia karjakoera standardi muutmiseks just värvide osas. Selles paranduses pakutase aktsepteeritud värvideks sinisetähnilist, laiguti sinist, punasetähnilist ja laiguti punast värvi. Parandusettepanekust saab lugeda inglise keeles SIIN.
STANDARDI JÄRGI AKTSEPTEERITUD VÄRVID:
Sinise värvi moodustavad üksikute valgete ja mustade karvade segu. Kui valgeid karvu on vähem, siis koer on tumedam sinine ning kui valgeid karvu on palju, siis koer on lausa helesinine. Valgete karvade puudumise tõttu päris mustana mõjuv kasukas ei ole soovitatav.
Heledam sinine värv (blue)
Keskmine sinine värv (blue)
Tumedam sinine värv (blue)
punasetähniline värv (red speckled)
sinisetähniline värv (blue speckled)
laiguti sinine värv (blue mottled)
Tähniliseks kasukaks loetakse väikeste valgete karvadega korrapäratult asetsevaid laike tumedal taustal. Valgete karvadega laigu suurus on 2-2,5 cm. Laiguti siniseks kasukaks loetakse sõrmeotsa suurusi tumedaid laike valgel taustal, suurusega 2-2,5 cm.
Korrektne värvus punase koera koonul
Korrektne värvus sinise koera koonul
Standardi järgi korrektne värvusl sinise koera koonul.
Austraalia karjakoera standardi järgi loetakse ebasoovitavaks sinise koonu esinemist punasel koeral, kuna standard lubab punasel koeral vaid punaseid märgiseid peas, samas kui sinistel koertel võib koon olla nii sinine kui ka punane. Sinise koonuga koer kannab nö. maski-geeni. See on geen (Em), mis on tuttav nii paljude koeratõugude kaudu: mops, bullmastiff, bokser, belgia lambakoer malinois jne.
Värvi genotüüp
Tegelikult on sinised Austraalia karjakoerad oma värvilt hoopiski musta värvi koerad, kes sünnivad valgetena. Ja punased Austraalia karjakoerad on tegelikult hoopiski soobli karva. Kutsikad sünnivad üleni valgetena, välja arvatud peamärgised ning keha- ja sabalaigud ning omandavad, kas sinise või punase värvuse ajapikku. Sellist protsessi kontrollib "extreme Piebald'i" geen (sˆw/ sˆw), mis muudab koera kere valgeks ja lubab laike ainult peas ja sabal. Kui aga on tegemist Piebaldi geeniga ( sˆp/ sˆw), siis sel juhul esinevad ka kerelaigud. Seega kerelaike on võimalik ka välja aretada. Robert Kaleski põhjendab kerelaikude ebasobivust sellega, et metsik veisekari võib kergemini märgata suurte laikudega koera ning liigselt sellest ennast häirida lasta. Sel põhjusel olid ka eelistatud sinist värvi karjakoerad - veised ei pidavat sellist värvust maastikult hästi eraldama.
Ka praegu sünnib siniseid austraalia karjakoeri punastest rohkem, kuna kasutatakse rohkem sinise ja sinise koera paaritust, kust sünnibki ainult siniseid kutsikaid. (Näiteks Soomes on sündinud siniseid 69% ja punaseid 31% koertest)
Bentley märk
Üheks tõu tunnuseks on ka Bentley märk, mis esineb kõigi austraalia karjakoerte otsmikul. See on valgetest karvadest koosnev laiguke, mis võib olla väike ja märkamatu või siis ka selgete piirjoontega suur laik. Räägitakse, et sellist märgist andis edasi Thomas Bentley austraalia karjakoer, kes oli tol ajal hinnatud töökoer.
Tähnilisust loov geen "ticking gene" (T/T) lubab aga Austraalia karjakoera ühevärvilise musta kasuka, mis on Piealdi geeni tõttu valgeks muutunud, uuesti musta värvi väikeste tähnidena esilele tulla. Nii koosneb koera kasukas valgete ja mustade karvade segust. Ka punasel koeral koosneb kasukas valgetest ja sooblikarva värvi karvadest. Punane sooblivärvi geen on pärit dingolt ning punane värvus on austraalia karjakoertel ka dominantne. Nii võibki punastelt vanematelt sündida siniseid kutsikaid, kui kaks punast koera, kes kannavad retsessivselt edasi sinist värvust, omavahel kutsikad saavad.
Austraalia karjakoerad ei muutu vananedes halliks. Karvade halliks mutumist kontrollib eraldi geen - "graying gene", mida karjakoertele ei esine.
Samuti ei ole ilus täpiline kasukas seotud marmor geeniga (merle gene). Austraalia karjakoeral puudub ka see.
Sinise Austraalia karjakoera värvi genotüüp:
Suured tähed tähistavad omaduse esinemist, väiksed tähed aga selle puudumist ja väike ja suur täht koos retsessiivset esinemist.
| E/E | B/B | D/D | C/C | aˆt/ aˆt | K/K | T/T | sˆw/ sˆw | g/g | m/m |
Must E/e-kannab kreemi värvi edasi Em - maski kandev geen |
Must pigment B/b - kannab shoko-laadi värvi edasi |
täis-värv ja selle helene-mine |
täis-värv ja selle helene-mine (albiino) |
"Tan-points" ehk park-pruunid märgised |
Retses-siivne must esineb ka K/k |
Tähni-lisuse geen "Ticking gene" |
"extreme Piebald" gene Võib esineda sˆp/ sˆw – Piebaldi geen (laigud kerel) |
vana-nemise geen "graying gene" |
marmor ehk "merle" geen |
Punase Austraalia karjakoera värvi genotüüp
| E/E | B/B | D/D | C/C | aˆy/ aˆy | k/k | T/T | sˆw/ sˆw | g/g | m/m |
Must E/e-kannab kreem värvi edasi e/e - on kreemi värvi Em - maski kandev geen |
Must pigment B/b - kannab shoko-laadi värvi edasi |
täis-värv ja selle helene-mine |
täis-värv ja selle helene-mine (albiino) |
soobel Võib esineda aˆy/ aˆt punane koer sinise varjundi-ga kerel |
Retses-siivne must |
Tähni-lisuse geen "Ticking gene" |
"extreme Piebald" gene Võib esineda sˆp/ sˆw – Piebaldi geen (laigud kerel) |
vana-nemise geen "graying gene" |
marmor ehk "merle" geen |
Loe lisaks ka Bill Ballardi, kennel Warrukadli, seletust austraalia karjakoera värvigeneetikast SIIN!
Värvivead
Mustad laigud sinise koera ja tumepunased laigud punase koera kerel.
Värvilaigud kerel pole soovitavad, kuigi muidu suurepärast koera näituseringis selle eest ei tuleks karistada. Tuleb aga arvesse võtta, et kehalaigud on edasipäranduvad (Piebaldi geen). Sabatüvel esinevat tumedat laiku (tailspot) tõlgendatakse lubatuks, kuna ta ei asu kehal ning seda kontrollib ka hoopis teine geen - extreme Piebaldi geen. See on geen, mis põhjustab kutsikate sündimise valgetena ja kontrollib laikude esinemist peas ja sabal.
SININE VÕI PUNANE!
Austraalia karjakoera värv peab olema selgelt kas punane või sinine, mitte segu neist mõlemaist. Seega sinistel koertel ei tohi kerel parkruuni värvi aluskarv paista pealiskarva alt välja ning punastel koertel esinevad mustad/sinised koonud ja sinakas varjund kehal pole ka soovitavad. Seda enam, et sinist värvi kandev punane koer pärandab seda viga ka edasi.
Sinine koon punasel koeral. Seda loetakse ebasoovitavaks, kuna standard lubab punasel koeral vaid punaseid märgiseid peas.
Tumedat koonu pärandab edasi maski-geen (Em), tuntud kui melaniinmask (melanistic mask - vaata SIIT lähemalt selle kohta) . See geen on autosomaalselt dominante ning sinine koon esineb koeral ka siis, kui tal on ainult üks koopia sellest geenist (E/Em).
Korrektset värvi järglasi saab kui valida vanemateks punase koonuga koerad. Sinise koonuga punase koera paarliseks tasuks alati valida punase koonuga koer - nii on võimalus, et punase koonuga kutsikaid sünnib rohkem. Kui aga mõlemad vanemad on sinise koonuga, siis 75% järglastest võivad sündida sinise koonuga ning neist 25%'l järglastel võib sinine koon esineda homosügoonselt Em/Em ning kõik selliste koerte omavahelisest pesakondadest sünnivad kutsikad juba 100% sinise koonuga.
Sinise koonuga koer |
Sinise koonuga koer |
||
E/Em |
E/Em |
||
E/E |
E/Em |
E/Em |
Em/Em |
punase koonuga |
sinise koonuga |
sinise koonuga |
sinise koonuga |
25% |
25% |
25% |
25% |
75% sinise koonuga
|
|||
Sinakas varjund kerel. Sellise koera genotüüp on - aˆy/ aˆt. (Korrektse punase karvaga koera genotüüp on aˆy/ aˆy)
Tõsised värvivead
Väga tõsisteks värvivigadeks sinistel koertel on aga "creeping tan" ehk parkpruunide märgiste vohamine peas üle silmade ja jalgadelt kerele ning "saddle" ehk sinine sadul.
"Creeping tan" peas: parkpruunid märgised on hiilinud üle pea ning katnud ka sinise koera kõrvad.
Kui osadel kutsikatel on juba enne loovutusiga (7-8 nädalt) näha liialt suuri parkpruune märgiseid, siis osad seda värviviga omavad koerad võivad kutsikaeas välja näha nagu igati korrektse värvusega sinised karjakoera kutsikad ikka. Kasvades aga nende sinine värv hakkab vaikselt kaduma ning parkpruun värvus hiilibki vaikselt aina kaugemale ning täiskasvanud koer näeb välja üpris teistsugune kui ta kutsikana välja nägi. "Creeping tan" on edasipäranduv ning suur värviviga. Siniseid koeri, kelle parkpruunid märgised on juba standardis lubatust suuremad ei tohiks kergekäeliselt edasi aretada. Sellistel koertel on silma ümer asetsevad mustad laigud taandunud laubale ning silmade ümber on tumedad parkpruunid laigud, koera kõrvad on eespoolt ainult parkpruunid ning kõrvade taga võib esineda parkpruune laike, koera rinnakul ja jalgadel on parkpruunid märgised suuremad kui standardis lubatud. Koeri, kellel juba esineb "creeping tan" ei tohiks üldse aretuses kasutada. Tulemuseks võib olla juba sinise sadulaga punane koer.
"Saddle" ehk sinine sadul. Sellise värvusega koeral on väga suur värviviga ning sellist koera ei tohiks aretuses edasi kasutada.
Kreemi või lausa valget värvi loetakse austraalia karjakoera puhul suureks veaks. Kreemi värvi koerad on kutsikana juba teistest valgemad, neil on heledad küüned ning heledad ripsmed. Ka nina pigment muutub vananedes heledamaks ning täiskasvanuna on neil selgesti näha, et valgete karvade keskel olema pidanud punased karvad on neil aga hoopis kreemi värvi. Sellise koera genotüübis esineb e/e ( kreemi värvi punane koer) ning kui seda koera paaritada korrektse värvusega koeraga, siis kutsikad võivad sündida õige värvusega sinised või punased koerad ( E/e), kes aga kannavad kreemi värvi edasi. Seepärast on oluline mitte kasutada kreemi värvi koeri aretuses.
Shokolaadi pruuni värv (b/b) on ka suur värviviga ning sellise koera õiget värvi järglased, nii punane ja sinine koer (B/b) kannavad shokolaadi värvi edasi. Sellist koera ei tohiks seepärast aretuses kasutada.
Rohkem shokolaadi pruuni värvuse kohta inglise keeles SIIN
Harva esinevad värvid ja iluvead
Siniselaiguline (mottled) värv liiga väheste laikudega. Kasutatakse ka väljendit "double-mottled" ehk siis topelt laiguti sinine/punane värv.
Valged suured laigud kerel.
Liiga must sinist värvi koer. Sel koeral on korrektne genotüüp, kuid tal esineb kasukas valgeid karvu väga vähe.
Ilma tan märgisteta sinine koer. Seda loetakse küll korrektseks värvuseks, kuid ilmselt kaduma läinud austraalia karjakoera aretuse käigus ning väga harva esinev.
Kuidas sünnivad punased ja sinised kutsikad?
aˆy/ aˆy- punane koer
aˆy/ aˆt –punane koer võimaliku sinise varjundiga kerel
aˆt/ aˆt - sinine koer parkpruunide märgistega
|
|
|||||||||||||
|
|
|||||||||||||
|
|
Tagasi üles
Kasutatud:
Noreen Clark "ACD colour and miscolour"
Narelle Hammond-Robertson "About the breed"
Eva Holderegger Walser "ACD farben", "Masken-Gen"
