Ajalugu | Iseloom | Standard | Värv | Tervis | Aretusest | Eesti Statistika
AUSTRAALIA KARJAKOERA STANDARD
Üldmulje:
tugev, kompaktne, proportsionaalse kehaehitusega töökoer, kes on innukalt võimeline täitma, mistahes talle usaldatud ülesannet. Ta on kombinatsioon jõust, tasakaalukusest ja tugevast lihastikust, mis annab aimu suurepärasest liikumisest, jõulisusest ja vastupidavusest. Igasugune kalduvus robustsusele või haprusele on tõsisesks veaks.
Käitumine ja iseloom: lojaalsus ja kaitseinstinktid teevad temast võrratu karjuse, vara ja karja valvuri. Loomupäraselt umbusklik võõraste suhtes, kuid peab olema käsiteldav näituseringis. Igasugused kõrvalekalded iseloomus või kehaehituses, mis pole omased töötavale koerale, tuleb hinnata tõsisteks vigadeks.
Pea ja kolju:
 |
on tugev ja peab olema tasakaalustatult proportsionaalne nii teiste kehaosadega
kui ka kogu koera üldise kehaehitusega. Kolju on kõrvade vahelt veidi kumerduv. Üleminek laubalt koonule on väike, kuid kindlalt märgatav. Koon on lai ja täidlane silmade alt, kujult ühtlaselt ahenev, keskmise pikkusega, sügav, jõulist lõualuudega. Mokad on tihked ja kuivad. Põsed lihalised, mitte robustsed Kolju ja koonu joonud on paralleelsed. Nina must.
Hambad:
peavad olema terved, tugevad, ühtlase paigutusega, selge käärhambumusega.
Karja ajamisel allumatute loomade kannast näksamisega korrale kutsumiseks on terve ja tugev hammastik eriti tähtis.
Silmad:
ovaalsed ja keskmise suurusega, mitte liiga sügaval asetsevad ega punnis. Peavad väljendama erksust ning intelligentsust. Võõra lähenemisel avalduv hoiatav või umbusklik pilk on tõule iseloomulik. Silmade värv on tumepruun.
Kõrvad:
mõõduka suurusega, pigem väiksed kui suured. Püstised, lihaselised, alt laiad, üsna teravatipulised. Lusikakujulise või nahkhiirekõrvad ei ole lubatud. Kõrvad asetsevadsuhteliselt laialt kolju külgedel, väljapoole pööratud, tundlikult liikuvad ja ärksas olekus püstised; kõrv on oma tekstuurilt tihke ja siseküljelt kaetud hästi tiheda karvaga.
Kael:
erakordselt tugev, lihaseline ja keskmise pikkusega, liitub ühtlaselt laienedes kerega, ilma lõdva kaelanahata.
Kere:
 |
Kerepikkus on turjakõrgusest pikem suhtega 10:9. Ülajoon tasane. Selg on tugev. Nimme lai, tugev ja lihaseline. Koer on hästi kompaktne. Laudjas suhteliselt pikk ja laskuv.
Rinnakorv: sügav, lihaseline ja mõõduka laiusega. Roided on hästi kaardunud ja toetavad selga hästi, keelatud tünnikujuline rindkere.
Saba:
on suhteliselt madala asetusega, jätkab laskuva laudja joont ja ulatub umbes kannanukini. Rahulikus olekus on saba alla sunatud ja moodustab tipust kerge kaare. Liikumisel ja erksas olekus võib saba tõusta, kuid ükski osa sabast ei tohi ulatuda üle sabatüvest tõmmatud mõttelise vertikaaljoone. Saba peab olema tiheda karvaline ja hästi kohev.
Esijalad:
tugevad ja ümarate luudega ning eestvaates püstise ja paralleelse asetusega. Õlad on tugevad, kaldus asetusega, lihaselised ja õlavarre suhtes hea nurgaga, olemata turja kohalt liiga lähestikku. Kuigi õlad on hästi lihaselised ja tugevate luudega, võib liigselt koormatud õlavööde ja raske esiosa takistada korrektset liikumist ja piirata töövõimet. Kämblad on vetruvad ja setsevad külgvaates esijala telje suhtes veidi kaldu.
Tagajalad:
on laiad, tugevad ja lihaselised. Tagantvaates on need kannast kuni käpaotsani sirged ja paralleelsed, mitte liiga kitsa ega ka liiga laia asetusega. Reied on pikad, mahukad ja hästi arenenud. Põlved on hästi kaardunud ja kannad on tugevad ja hästi madala asetusega.
Käpad:
 |
peavad olema ümarad, lühikeste, tugevate, tihedalt koos hoidvate ja hästi kumerdunud varvastega. Käpapadjandid on tihked ja paksud, küüned peavad olema lühikesed ja tugevad.
Liikumine:
on tasakaalustatud, vaba, vetruv ja väsimatu. Õlgade ja esijalgade töö on kooskõlas tagajalgade tugeva tõukega. Eriti oluline on võime kiireteks ja järskudeks liigutusteks. Tähtsaim omadus liikumisel on terviklikus: lõtvus või jäikus õlgadest, püstine õlgade asend, nõrgad küünarliigesed, kämblad või käpad, sirged põlveliigesed, kooskandsus või väljapööratud kannad on tõsised vead. Traavil lähenevad kiiruse kasvades käppade jäljeread liikumise teljele, kuid seistes asetsevad jalad maapinna suhtes püstiselt.
Karv:
on lühike, kahekihiline, koos pehme, tiheda ja lühikese alusvillaga. Kattekarv on liibuv, sirge, karm ja sile, mistõttu on see ka vihmakindel. Kere alapoolelt kuni tagajalgade tagumiste külgedeni on karv pikem ja moodustab reitel „pükse”. Peas, jalgade esiküljed ja käpad on kaetud lühikese karvaga. Kaela ümber on karv pikem ja tihedam. Liiga pikk või liiga lühike karv on viga. Karvapikkus kerel peaks olema 2,5- 4 cm.
Värvus:
 |
sinine on kas sinine, sinisetähniline või laiguti sinine koos teiste värvimärgistega peas või ilma nendeta. Lubatud on mustad, sininsed või parkpruunid märgised peas, mis peaksid asetsema võimalikult ühtlaselt pea mõlemal poolel. Parkpruunid märgised ulatuvad esijalgadel poole kõrguseni ning siseküljelt rinnani, kaelani ja isegi lõuani. Tagajalgadel võivad parkpruunid märgised olla sisekülgedel, ulatuda põlvede esipoolele ning väliskülgedel paikneda pöidadel ja varvastel. Parkpruun alusvill kerel on lubatud seni, kui see ei kuma läbi sinise kattekarva. Mustad värvimärgised kerel ei ole soovitavad.
Punane peab olema ühtlaselt punasetähniline, kaasa arvatud alusvill (mitte valge ega kreem), koos tumedamate punaste värmimärgistega peas või ilma nendeta. Eelistatult võimalikult ühtlaselt pea mõlemal poolel. Punased vävimärgised kerel on lubatud, kuid mitte soovitavad.
Suurus:
turjakõrgus isastel: 46-51cm
Emastel: 43-48cm
Vead:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud osades tuleb lugeda vigadeks ja neid tuleb arvestada hindamisel proportsionaalselt vea esinemise raskusastme või kõrvalekalde ulatusega.
Märkus:
isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Kasutatud:
Maret Kärdi tõlge inglisekeelsest originaalist
Link EKL austraalia karjakoera tõustandardile
Austraalia Kennelliidu Extended Breed Standard of THE AUSTRALIAN CATTLE DOG
Vaata siit kuidas hinnata austraalia karjakoera välimikku
