Uudised

Austraalia karjakoer

Karjatamine

Galerii

KKK

Artiklid

Lingid

 

muki

 

 

Ajalugu | Iseloom | Standard | Värv | Tervis | Aretusest | Eesti Statistika

AUSTRAALIA KARJAKOERA TERVIS

Austraalia karjakoer on suhteliselt terve tõug ning enamus probleeme, mille pärast austraalia karjakoera omanik tõttab arstile, on seotud koera liigsest aktiivsusest ja tormakusest tingitud traumadega.
Tõug on säilinud tervena tänu kasvatajatele Austraalias, Ameerikas ja Euroopas, kes kasutavad aretuses pärilike haiguste suhtes kontrollitud aretuskoeri. Nendeks peamisteks austraalia karjakoeral esinevateks pärilikeks haigusteks on puusa- ja küünarliigese düsplaasia (terviseuuringute tulemustes tähistatud lühendiga HD ja ED), progresseeruv võrkkesta atroofia (tähistatud lühendiga prcd-PRA) ja kurtus (tähistatud testi nimega BAER).

Ka Eestis saab oma koera testida kõigi nende kolme päriliku haiguse suhtes ning kohustuslik on seda teha neil koera omanikel, kes planeerivad oma koerale järglasi. Ka kutsikaostjad võiksid huvi tunda kutsika vanemate terviseuuringute vastu, et olla kindel, et väike koerake ei oleks kurt ega tulevikus jääks pimedaks või lonkuriks. Loe aretusnõuete kohta edasi siit!

PUUSA DÜSPLAASIA - HD (Hip Dysplasia)

Puusa düsplaasia on puusaliigese väärareng. Tavaliselt algab see puusaliigese liigse lõtvusega ning võib areneda edasi artriidiks. Tähelepanelikuks peab muutuma siis, kui koeral esineb raskusi treppidel käimisega või püsti tõusmisel; koeral esineb hüplevat liikumist, hommikust jäikust, valust põhjustatud iseloomu muutusi, vingerdavat liikumist, lonkamist pärast treeningut ning kui koer hoiab raskust rohkem esijalgadel ning seetõttu on koera esiosa rohkem arenenud kui tagaosa. 
Samas esineb koeri, kellel on rüntgeniniga tuvastatud raske düsplaasia aste, kuid neil ei esine ühtegi eelnimetatud sümptomi ning on koeri, kellel on vaid kerge düsplaasia vorm, kuid nad lonkavad liikudes.

Düsplaasia tekkimisel on olulised nii pärilikud kui ka keskkondlikud faktorid. Keskondlikud faktorid on koera liigne kehakaal ja liiga kiire luude kasv ning samuti liialdamine füüsiliste harjutustega kutsikaeas. Madala proteiinisisaldusega toidud kutsikaeas ning hoidumine kõrgetest hüpetest ning liigsest treeningust vähendasid düsplaasia tekkimist koertel, kellel oli selleks pärilik eelsoodumus.
Puusadüsplaasia on polügeneetiline haigus. See tähendab seda, et selle haiguse tekkimisel mängivad rolli erinevad geenid. Koeral on kaks koopiat igast geenist, mis põhjustab düsplaasiat, ühe saab ta emalt, teise isalt.  Mõned „head” geenid on dominantsemad kui „halvad” geenid ning koeral ei avaldu puusa düsplaasia, kuid ta kannab endas düsplaasiat põhjustavaid geene. Ning mõned geenid võivad olla „head”, kui nad on kombineeritud ühtede geenidega ning halvad, kui kombineeritud teistega. Ning on võimalik, et osadel geenidel on suurem mõju põhjustada düsplaasiat kui teistel.

OFA (Orthopedic Foundation for Animals) on veendumusel, et aretuseks on sobilikum normaalse puusa düsplaasia tulemusega koer, kelle õdedest-vendadest on 25%-l düsplaasia, kui koer, kellel on suurepärane düsplaasia tulemus, kuid kelle õdedest-vendadest üle 25% põevad düsplaasiat. Ühesõnaga vähem „halbu” geene esineb selles pesakonnas, kus esineb vähem düsplaasiat. Selektiivse aretusega saab puusa düsplaasiat vähendada, et elimineerida retsessiivseid „halbu” geene. Kasutades liiniaretust ning luues liin, kus koerad on düsplaasiast vabad. Loomulikult ei saa düsplaasia puudumine olla ainuke aretuseks kõlbulikkuse kriteerum. Düsplaasia ravi varieerub valuvaigistitest kuni puusaliigese väljavahetamiseni. Düsplaasia tuvastamiseks tehakse röntgenipilt ning määratakse düsplaasia aste:

A – puuduvad düsplaasia tunnused
B – peaaegu normaalne liiges
C – kerge puusaliigese düsplaasia
D – keskmine puusaliigese düsplaasia
E – raske puusaliigese düsplaasia

Eestis esineb austraalia karjakoertel puusaliigese düsplaasitat (C ja D tulemused) 41% uuritud koertest. Uuritud on aga ainult 18% populatsioonist. 


KÜÜNARLIIGESE DÜSPLAASIA - ED (Elbow Dysplasia)

Küünarvarre düsplaasia on ebanormaalne kõhre ja luu transformatsioon, mis põhjustab kõhre või luu tükikeste murdumist liigese vahele. Kõhr on luu kude, mis tagab valuvaba liikumise. Sümptomiteks võivad olla lonkamine ja valu liigeses, haige liigese vähendatud liikuvus, lihase taandumine haiges kohas. Arvatav küünarliigese düsplaasia tekke põhjus võib olla ebasünkroonne luude kasv. See ei ole artriidi vorm, kuid võib põhjustada artriiti. Suurtel koeratõugudel on eelsoodumus seda haigust saada liig kiire kasvamisega kutsikaeas. Küünarliigese düsplaasia uuring teostatakse reeglina samaaegselt puusa düsplaasia uuringuga. Düsplaasia tuvastamiseks tehakse röntgenipilt ning määratakse düsplaasia aste:

0 – puuduvad düsplaasia tunnused
1 – kerge osteoartroos
2 – keskmine osteoartroos
3 – raske osteoartroos

Eestis esineb küünarliigese düsplaasiat (tulemus 1) 4% uuritud koertest. Uuritud on aga ainult 18% populatsioonist. 

PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA - 
PRA (Progressive Retinal Atrophy)

See on pärilik pimedaks tegev häire. Enamus tõugudes on see päritav retsessiivselt. Võrkkesta fotoretseptorid, mis imavad silmaläätse poolt koondatud valgust, muundavad selle valguse läbi mitme keemilise reaktsiooni elektrilisteks närvisignaalideks. Närvisignaalid antakse edasi silmanärvi kaudu ajule, mis võtab selle vastu kujutisena. Võrkkesta fotoretseptorid koosnevad kepprakkudest (öösel nägemiseks) ja käbirakkudest (päeval ja värvi nägemiseks). 
PRA mõjutab kõigepealt kepp- ja alles hilises staadiumis käbirakke. Haiguse alguses ei näe koerad enam hästi öösel hämaras valguses ning pärast ei suuda nad ka päevavalguses näha. Ka laienevad nende pupillid oluliselt ning silmalääts võib muutuda ähmaseks, haiguskäik võib jõuda kataraktini.
PRA varieerub tõugude vahel vaid niipalju, et tal on erinevad haiguse avaldumise ajad. Osadel tõugudel avaldub haigus juba noorel kutsikal. Austraalia karjakoeral avaldub PRA vorm prcd-PRA (Progressive rod-cone degeneration), mis tähendab seda, et kepp- ja käbirakud arenevad normaalselt ning hakkavad taandarenema hilises faasis ja karjakoerad jäävad pimedaks tavaliselt 4- kuni 6-aastaselt. Prcd-PRA'd saab diagnoosida kliinikus pilulambiga ning tehes prcd-PRA DNA testi, mis määrab genotüübi, kas koer on haigusest vaba, kannab haigust edasi või on haige. Igal koeral on kaks geeni, mis põhjustavad prcd PRA-d ning ainult üks geen kummaltki vanemalt antakse edasi järglastele, kuid mitte kindlasti sama geen igale kutsikale. Geenitesti tulemusi tähistatakse:

A – terve, ei kanna haigust ning ei haigestu. Mõnedes riikides tähistatud ka N (normal)
B – kandja, kannab haigust aga ei haigestu. Mõnedes riikides tähistatud ka C (carrier)
C – haige, kannab haigust ja võib haigestuda oma eluea jooksul. Mõnedes riikides tähistatud ka A (affected)

Paaritusskeemid:
A tüüp + A tüüp = kõik kutsikad A tüüpi (terved)
C tüüp + C tüüp = kõik kutsikad C tüüpi (haiged)
A tüüp + C tüüp = kõik kutsikad B tüüpi (terved, aga kandjad)
A tüüp + B tüüp = kutsikad võivad olla A kui B (terved või terved aga kandjad)
C tüüp + B tüüp = kutsikad võivad olla C kui B (haiged või kandjad)
B tüüp + B tüüp = kutsikad võivad olla A kui B või C (terved, kandjad või haiged)

PRA skeem

Seega haiget (C) kui ka kandjat (B) koera saab edukalt paaritada terve (A) koeraga, nii et nende järglased ise ei haigestuks. Vältida tasub kandja koera (B) paaritust teise kandja (B) või haige (C) koeraga, kuna sellise paarituse korral võib esineda haigeid kutsikaid ning haigete kutsikate protsent pesakonnas pole prognoositav.

Kui vähemalt üks vanematest on terve, siis järglased ei haigestu.

Eestis on 16% uuritud austraalia karjakoertest prcd-PRA haiguse kandjaid, haigeid ei ole diagnoositud. Prcd-PRA staatus on teada 44% populatsioonist.

KURTUS

Pärilikku kurtust saab tuvastada juba kutsikaeas BAER (Brainstem Auditory Evoked Response - Helidega esilekutsutud ajutüve reageering) testiga. Kuigi Austraalia karjakoertel pole kurtust sügavamalt uuritud, näitavad teiste tõugudega tehtud uuringud, et pärilikku kurtust põhjustav geen on seotud valget värvi põhjustava geeniga (piebald ja extreme piebald). Pigmendirakkude (melanotsüütide) puudus veresoontes, mis toidavad kõrva tigu, tekitab veresoonte degeneratsiooni. Vereringehäire teo kudedele ning teo kahjustumine tekitabki pöördumatu kurtuse.

Pole selgunud kuidas kurtus pärandub, kuid uuringud on näidanud, et kuuljatel vanematel sünnib poole vähem kurte kutsikaid kui kuulja ja poolkurdi või kurdi kombinatsioonist. Isegi, kui kutsikate vanemad on testitud ja normaalse kuulmisega mõlemast kõrvast, võib nende järglastel esineda kurtust. Seepärast tasub kõiki kutsikad testida.

BAER testi tulemused:
( BAER +/+) normaalne kuulmine mõlemas kõrvas
(BAER +/- või BAER -/+) normaalne kuulmine ainult ühes kõrvas, poolkurt
(BAER -/-) kurtus mõlemas kõrvas

Eestis on poolkurte ja kurte austraalia karjakoeri 14% austraalia karjakoertest, kellele on tehtud BAER test. Samas on kuulmise staatus teada ainult 21% populatsioonist.

VÄHEM LEVINUD HAIGUSED

SILMAHAIGUSED

PÄRILIK KATARAKT
HC - Hereditary Chatharact

Katarakt e. kae on silmaläätse kattev hägusus, mis võib olla väikestest punktidest kuni terve 
silmaläätse kattev. Mida suurem katarakt, seda rohkem ta mõjutab nägemist. Pärilik katarakt võib aga ei pruugi põhjustada pimedust, olenevalt haiguse ulatusest. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on koer pime.
Pärilikul kataraktil on aga teatud omadused, mille alusel ta diagnoositakse just nimelt pärilikuks: ta on alati bilateraalne st. mõlemas silmas. Katarakt ei pruugi alati olla pärilik, ta võib olla tekkinud ka näiteks trauma, silmapõletiku või ainevahetushaiguse tagajärjel. Austraalia karjakoertel esineb katarakti umbakaudu 4-5% koertest.*

PÜSIV PUPILLAARMEMBRAAN
PPM - Persistent Pupillary Membrane

Seisund, kus looteeas pupilli kattev veresoonte võrgustik vastsündinu perioodil ei taandarene, vaid jääb püsima. Silmas on PPM näha vikerkesta värvi ribakestena, mis kinnituvad üht otsa pidi iirisele, teine ots võib olla kinnitunud kas iirisele üle pupilli, sarvkesta sisepinnale või läätsele. Läätsele või sarvkesta sisepinnale kinnitudes tekitab PPM läbipaistmatu ala, mis võib nägemist oluliselt halvendada. PPM on pärilik, aga pärandumise viis on tundmatu, seetõttu kui koeral on raske PPM, teda aretuses kasutada ei ole soovitatav. Austraalia karjakoertel esineb PPM'i umbkaudu 1 protsenti.*

VÕRKKESTA DÜSPLAASIA 
RD - Retinal Dysplasia

RD ehk võrkkesta düsplaasia tekib, kui silmaalgme kaks teatud kihti ei ühendu vajalikul määral. Haiguse kergemal kujul moodustuvad võrkkestas voldid või rosetid, raskemal juhul võrkkest degenereerub või irdub silmapõhjast. Kergematel juhtudel ei ole koera nägemine oluliselt häiritud. Raskematel juhtudel võib kogu võrkkest irduda, mille tagajärjel jääb koer pimedaks. 

RD ei ole süvenev. See on kaasasündinud defekt ja koer sünnib juba sellises seisundis, mis elu jooksul ei muutu. RD on diagnoositav juba 6-8 nädala vanustel koertel. Suurel osal koeratõugudest arvatakse RD põhjuseks pärilikkus, kuigi ka sünnieelne nakatumine herpesviiruse või parvoviirusega võib olla põhjuseks. Lihtne autosoomne retsessiivne RD päritavus arvatakse olevat ka austraalia karjakoertel. Haiguse avaldumise puhul on välistatud geograafilise või täieliku RD diagnoosiga loomade kasutamine aretuses. Austraalia karjakoertel esineb RD'd alla 1 protsendi.*

PRIMAARNE LÄÄTSE LUKSATSIOON
PLL - Primal Lens Luxation

PLL on silmaläätse paigalt nihkumine. Normaalselt kinnitub lääts spetsiaalsete kandesidemete – zoonulitega iirise ja klaaskeha vahele. Kandesidemete katkemisel võib lääts liikuda oma paigalt osaliselt (subluksatsioon) või täielikult (luksatsioon) ära. Läätse paigaltnihkumine põhjustab uveiidi ja silma siserõhu tõusu ning toob väga sageli kaasa glaukoomi, mis väga kiire abi puudumisel põhjustab koera pimedaks jäämise. Tihti järgneb läätse luksatsioonile ühes silmas mõne aja pärast sama protsess ka teises silmas. Primaarne läätse luksatsioon on kaasasündinud haigus. PLL tekitav geenimuutus on praeguseks kindlaks tehtud ja spetsiaalse geenitestiga on võimalik selgitada, kas koeral on haigestumise risk, kas koer kannab haigust ise haigeks jäämata või on vastavast geeniveast vaba. Austraalia karjakoertel esineb PLL umbkaudu 0,2%.*

DISTIKIAAS
Distichiasis

Distikiaas ehk ripsmete liigkasv. Üleliigseid ripsmeid võib olla nii üla- kui alalaul ja tavaliselt mõlemal silmal. Üleliigsed ripsmed ei põhjusta probleeme kui neid ei ole väga palju. Hulgaliselt üleliigsed ripsmeid aga põhjustavad silma sarvkesta ärritumist, silmade punetust, põletikku ning liigset pisaravoolu. Silma ärritavad üleliigsed ripsmed võib eemaldada kirurgiliselt. Austraalia karjakoertel esineb seda haigust umbkaudu 1%.*

MUUD VÄHEM LEVINUD HAIGUSED

SPONDÜLOOS
Spondylosis

Spondüloos on degenaratiivne, aeglaselt arenev lülisamba haigus. Iseloomulik on osteofüütide (lülisid ühendavate luusildade) moodustumine, mis viivad lülisamba jäigastumiseni. Spondüloosi tekkimise põhjusteks peetakse pärilikkust, keskkonnamõjusid ja traumasid (eelkõige mikrotraumasid). Spondüloos võib kulgeda ilma silmnähtavate sümptomiteta. Oluline on röntgenoloogiline diagnoos. Eestis ei ole veel võimalik ametlikku seljauuringut teha aga 2012 aastast on seljauuring Soome Kennelliidus ametlik. Soomes uuritud austraalia karjakoertest esines spondüloosi umbakudu 37% uuritud koertest.**

PÕLVEKEDRA LUKSATSIOON
Patella Luxation

Põlvekedra luksatsiooniks nimetatakse põlvekedra sisse- või väljapoole paigaltnihkumust. Pärilikeks või pärilikkusega seotud kategooriateks on 1, 2 ja 3. Tavaliselt on tegu mõlemapoolse ehk bilateraalse põlvekedra luksatsiooniga. Austraalia karjakoertel esineb põlvekedra luksatsiooni umbkaudu 2,5 %.***

NEURONAALNE TSEROIDNE LIPOFUSTSINOOS
NCL - Neuronal ceroid lipofuscinosis

NCL on raske progresseeruva kulgemisega kesknärvisüsteemi haigus, mis lõpeb alati surmaga. Haigus avaldub koordinatsioonihäirete ja tahtmatute lihastõmblustena, haiguse lõppfaasis pole loomal enam võimalik tõusta, kuna ta ei suuda kontrollida oma lihaseid. Haigusel puudub kahjuks ravi. 2005 ja 2006 aastal diagnoositi Soomes 2 koeral NCL. See pärilik haigus avaldus kahe erineva pesakonna kahel kutsikal, kelle isad olid vennad. Seda liini pole edasi aretatud. Ülejäänud riikides, kus austraalia karjakoeri kasvatatakse, selliseid juhtumeid teadaolevalt esinenud pole.

*Statistika põhineb Soomes (1995-2010) 391 austraalia karjakoera silmauuringutel ja Rootisis (1976-2006) 98 austraalia karjakoera silmauuringutel.

** 2012-2015 Soomes uuritud 38 austraalia karjakoerast 24 koeral tulemus SP0, 7 koeral tulemus SP1, 4 koeral tulemus SP2 ja 3 koeral tulemus SP4.

***1995-2009 uuriti Soomes 89 koera põlvesid ja avastati ühel koeral 1 aste ja ühel koeral 2 aste

 

EKLLKETEAKT