Ajalugu | Iseloom | Standard | Värv | Tervis | Aretusest | Eesti Statistika

AUSTRAALIA KARJAKOERA ARETUSEST

MIDA JÄRGIDA ENNE OMA KOERA PAARITAMIST VÕI KUTSIKAT VÕTTES

Alates 01.01.2015 kehtivad Eestis austraalia karjakoertele aretusnõuded.

Kõik aretuse erinõuded peavad olema täidetud enne paaritust.

Tõendi pesakonna aretuserinõuetele vastavuse kohta väljastab Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühing.

1. Terviseuuringud

Mõlemal vanemal peavad olema tehtud:

BAER kuulmistest tulemusega normaalne kuulmine mõlemast kõrvast
Puusa- ja küünarliigese düsplaasia uuring: HD-uuring tulemusega A, B või C ja ED-uuring tulemusega 0 või 1

Vähemalt üks pesakonna vanematest peab olema prcd-PRA geenitesti või ametliku põlvnemisuuringuga saanud tulemuse A ehk terve.

2. Näitusetulemused mõlemal pesakonna vanemal:

Näitusehinne vähemalt 2 tulemust vähemalt hindele „väga hea“ (ei arvestata kutsikaklassis saadud hindeid)

Loe austraalia karjakoerte aretuseeskirja siit!

Enne koera paaritamist, peab koera omanik laskma koerale teha röntgenuuringu, tuvastamaks puusa- ja küünarliigese düsplaasiat. Ametliku röntgenit saab teha enamuses suuremates veterinaarkliinikutes üle Eesti. Kliinikust saadetakse röntgenpilt Eesti Kennelliitu, kus usaldusarst hindab pilti ja tulemus kantakse EKL tõuregistrisse koera andmetesse ning omanik saab rahvusvahelise sertifikaadi tulemustega.

Tulemuseks võib arst hinnata puusadüsplaasia (HD - Hip Dysplasia) puhul:
A – puuduvad düsplaasia tunnused
B – peaaegu normaalne liiges
C – kerge puusaliigese düsplaasia
D – keskmine puusaliigese düsplaasia
E – raske puusaliigese düsplaasia

Aretuses tohib kasutada A, B, C tulemusega koeri.

Küünarliigese düsplaasia (ED - Elbow Dysplasia) hindab arst samaaegselt puusaliigese omaga ning tulemused võivad olla:
0 – puuduvad düsplaasia tunnused
1 – kerge osteoartroos
2 – keskmine osteoartroos
3 – raske osteoartroos

Aretuses tohib kasutada 0 ja 1 tulemusega koeri.

Enne aretuses kasutamist peab olema koerale tehtud BAER test, kontrollimaks koera kuulmist. Seda testi saab Eestis teha Tiina Toometi kliinikus dr Ranno Viitmaa juures ning arst väljastab koera omanikule tõendi, kus tulemuseks võib olla normaalne kuulmine mõlemast kõrvast ( BAER +/+), normaalne kuulmine ainult ühest kõrvast (BAER +/- või BAER -/+) või kurtus mõlemas kõrvas (BAER -/-).

Aretuses tohib kasutada ainult mõlemast kõrvast normaalselt kuulvat koera.

Kindlasti ei tohi aretuses kasutada poolkurti või kurti koera, kuna sellisel juhul on oht suurem, et pesakonnas sünnib kurte kutsikaid. Ka täiesti kuuljatelt vanematelt võib sündida kurte kutsikaid ning seetõttu soovitatakse ka kasvatajal terve pesakond kutsikaid enne loovutamist Baer-testida.

Aretuses kasutatavale koerale ei pea tegema prcd-PRA dna testi juhul, kui koera paariliseks on valitud koer, kelle prcd-PRA dna testi tulemus on A ehk terve. Sellisel juhul ei sünni haigeid kutsikaid, kes võiksid pimedaks jääda.
Tehes aga koerale prcd-PRA dna testi, võib koer olla kas tüüp A (terve), B (kandja) või C (haige). B ja C tulemusega koera tohib paaritada ainult koeraga, kelle testi tulemus on A. Nii on välistatud haigete kutsikate sündimine. A tulemusega koera võib aga kasutada ükskõik, mis tulemusega koeraga ja ka testimata koeraga.
Prcd PRA dna testi saab teha geenilaboris Optigen (www.optigen.com), mis asub Ameerikas ja ka Saksamaal asuvas geenilaboris Laboklin (www.laboklin.com). Selleks peab minema Eestis asuvasse suuremasse veterinaarkliinikusse, kus võetakse koera veri ja täidetakse dokumendid (Optigenist tellimise puhul peab omanik eelnevalt Optigeni kodulehel vastava tellimuse vormistama ja koera andmed täitma ja siis välja printima. Seejärel täidetakse kliinikus veterinaari poolt oma osa dokumentidel.) ning saadetakse dokumendid koos verega laborisse. Tulemuse saab teada reeglina nädala-kahe pärast.

Koer, kel esineb muid pärilikke silmahaigusi nagu pärilik katarakt HC (Hereditary Chatharact) või võrkkesta düsplaasia RD (Retinal Dysplasia), ei sobi ka kahjuks aretuseks.
Pärilike silmahaiguste tuvastamiseks saab teha Eestis pilulambi testi dr Ülle Kella juures, kelle uuringuid tehakse üle Eesti erinevates kliinikutes teatud päevadel. Pilulambiga tehtud uuring kehtib kuni 2 aastat, siis oleks mõistlik seda uuringut korrata, et olla kindel, et koeral pole välja löönud mõnda pärilikku silmahaigust. Uuringu korral väljastab arst teile ametliku uuringu sertifikaadi.

Kui koeral esineb sünnipärast südameviga, epilepsiat, põlvekedra luksatsiooni, pärilikku närvisüsteemi haigust NCL (Neuronal Ceroid-Lipofuscinoses) või mõnda muud kroonilist või pärilikku haigust, siis ei tasu sellist koera ka aretuses kasutada.

Vaata haiguste kohta lähemalt SIIT!

Ka võiksid olla kasvatajad ja kutsika võtjad teadlikud, et austraalia karjakoertel võib sündida sünnipärase jõnkssabaga kutsikaid. Ka selliseid koeri ei tohiks aretuses kasutada, kuna sabalüli vead võivad tulevikus aretuse käigus kujuneda välja lülisamba lülide probleemideks.
Aretuskoeraks ei sobi ka koer, kel esineb hambumusvigu. Koeral peab olema käärhambumus ning soovitavalt ka täishambumus.
Ei ole soovitav aretada ka lontis kõrvaga/dega koera ning koera, kellel esineb suuri värvivigu (shokolaadipruun sinist värvi koer, kreem punane koer).

Vaata austraalia karjakoera värvuste kohta lähemalt SIIT!

Aretusest peavad välja jääma ka peitmunandilisusega koerad. Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Enamasti lippab Eestimaa pinnal ringi terveid austraalia karjakoeri ning loodetavasti tänu korralikult uuritud aretuskoertele jääb see ka nii tulevikus.
Peale tervise oleks kutsika võtjal oluline tähele panna ka, kas kutsika vanemad on näitustel tituleeritud või hiilgavad koolitustulemustega ning jälgida ka isa-ema käitumist ja temperamenti, et võtta just selline kutsikas, mis sobiks just selliseks alaks, mida soovitakse harrastada.

LÜHIDALT:

Enne paaritamist tehke vähemalt 2 terviseuuringut:

1. BAER test kuulmise kontrollimiseks

2. Puusa- ja küünarliigese düsplaasia tuvastamiseks röntgen

ning valige oma koera paariliseks PRA-A tulemusega koer.

Kui te sellise tulemusega koera oma koera paariliseks ei leia,

siis tuleb teha oma koerale PRA geenitest ning arvestada,

et PRA-B ja PRA-C tulemusega koeri võib paaritada ainult PRA-A tulemusega koertega.

3. Enne paaritamist käige ka koertenäitusel, sest vajalik on kaks näitusehinne vähemalt “väga hea”

Koeri, kes ei vasta aretusnõuetele (Austraalia karjakoerte aretuseeskiri), tohib kasutada aretuses vaid eelneva Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühingu arertustoimkonna kirjaliku otsusega ja Eesti Kennelliidu kirjaliku eriloaga.
Avaldus eriloa saamiseks tuleb esitada EAKT aretustoimkonnale vähemalt 2 kuud (60 päeva) enne emase koera jooksuaja algust. Avalduses peab kasvataja põhjendama koera aretuses kasutamise vajalikkust.

ARETUSE ERILOA TAOTLEMISE KORD